Laulupeo ajajoon
EESTLASTE RAHVUSLIKU ÄRKAMISE ALGUS
1794
1802
1816
1817
1819
1839
1842
1849
1853
1857
Jannsen külastas esimest baltisakslaste laulupidu Tallinnas, mis teda väga vaimustas. Järgmised baltisaksa laulupeod peeti 1861. aastal Riias, seejärel 1866. aastal taas Tallinnas ning 1868. aastal Tartus. Neist sai eeskuju eestlaste ja lätlaste laulupeole.
1863
1865
LAULUPIDUDE ESIMENE VIISKÜMMEND AASTAT
1869
1870
Tarvastus loodi Eesti Aleksandrikooli peakomitee, mille esimeheks sai Jakob Hurt. Koos kohtadel asunud abikomiteedega hakati koguma raha kihelkonnakoolist kõrgema eestikeelse õppeasutuse rajamiseks. Kool avati 1888. aastal venestusaja mõjul venekeelsena Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas.
Tartu-Maarja kogudus korraldas praost Adalbert Hugo Willigerode eestvõttel kihelkonna koolide laste laulupeo, kus osales 1300 õpilast 15 koolist.
Kaheksa eesti üliõpilast ja haritlast kogunesid “Kalevipoja õhtutele”, et kord nädalas rahvuseepost lugeda ning ennast eesti keele ja kultuuri alal harida. Sellest saab alguse eesti kultuuriloos ülioluline Eesti Üliõpilaste Selts.
1872
1873
1878
1879
1880
1881
1884
1887
1891
1894
1896
1905
1909
Eesti põllumeeste seltsi aias korraldati Tartu muusikapäev, kus osales 126 koori rohkem kui 2500 lauljaga ja Vanemuise teatri sümfooniaorkester.
1910
1914
1917
1918
LAULUPIDUDE TEINE VIISKÜMMEND AASTAT
1919
1920
1921
Tartus korraldati linna koolivalitsuse korraldusel ülelinnaline nooremate õpilaste laulupidu Tallinna tänava spordiväljakul (praegu Tartu ülikooli staadion). Peol oli üle 5000 osaleja. Edaspidi korraldati koolinoortele laulupidusid pea igal aastal.
1923
1926
1928
1929
1933
1934
1937
1938
1939
1940
1941
1943
1944
1946
1947
1949
1950
1953
1955
1956
1959
1960
Enne pidu Tallinnas korraldati Tartu linna ja rajooni laulupidu ja rahvakunstiõhtu, mis hakkaski sellest alates toimuma suure peoga samal aastal. Tartu laulupidu peeti viimast korda Toomeorus, alates 1965. aastast korraldatakse need Tähtvere lauluväljakul.
1962
1965
1969
LAULUPIDUDE KOLMAS VIISKÜMMEND AASTAT
1975
1980
1985
1987
1988
1989
1990
XXI laulupidu peeti täielikult muutunud poliitilistes oludes ning ideoloogilisest survest oli suuresti vabanenud ka peokava. Lauluväljakul lehvis sinimustvalge, peol osalesid mitmed väliseestlaste koorid. Laulupeo lõpus kõlasid René Eespere „Ärkamise aeg“ ja Enn Võrgu „Eesti lipp“.
1991
1992
1994
1995
1996
1999
2000
2001
2003
2004
2007
2008
2009
2011
2014
2019
2024
